Tutvustus / Introduction

Tere!

Osad teist juba teavad, teised veel mitte... Aga et kõik üheselt aru saaksid, siis alustan algusest.

Mina, Jaana, 23-aastane (pool)tudengist saare neiu, kavatsen minna järgmise aasta alguses 4 ja pooleks kuuks (ca 130 päeva) ümbermaailmareisile. Jah, ma kavatsen selle ajaga meie planeedile tiiru peale teha ja vaadata oma silmaga, mis mujal toimub. Selleks, et kõik põnev salvestada/talletada ning et kõik sõbrad, tuttavad, muidu huvilised ühel leheküljel oleksid, otsustasin selle reisiblogi luua (ning ka väike FB konto nagu nüüdisajal kombeks on).
Et algusest peale kõik ordungis hoida (nagu mulle meeldib), siis teen siinses peatükis iseendale küsimuste/vastuste vooru. :)


Kes, kust?
Jaana Kurgpõld
24. august 1989
Kalju küla, Valjala vald
Saaremaa
ESTONIA

Seiklushimuline noor inimene.


Miks?
Uudishimu ja tahe kogeda omal nahal, tunda oma ninaga, kuulda oma kõrvaga, näha oma silmaga.



Viimane tõuge?
Vestase kontori nõme bürokraatia, tunne, et mind aheldatakse sinna eluks ajaks kinni (pakkumine minu ajutist sealolekut pikendada). Soov näha maailm enda silmaga enne, kui end eluks ajaks millegagi niiviisi seon ja et see kunagi mo komistuskiviks ei saaks kuskil karjääri tegemisel (see, et ma tahan lampi nüüd reisima minna).
Edasiliikumise vajadus.


Kus ma varem reisinud olen?
Varem olen käinud järgmistes riikides (külastamise järjekorras):
1. Läti
2. Leedu
3. Rootsi
4. Egiptus
5. Norra
6. Taani
7. Soome
8. Inglismaa
9. Tai
10. Malaisia
11. Singapur
12. Itaalia
13. Saksamaa


Mis riikides ma elanud olen?
Olen hetkeseisuga elanud kokku 3 riigis - oma kodu Eestis, vahetusüliõpilane ja praktikant Taanis, tööl Norras.



Mis ma varem/siiamaani teinud olen, background?
OK, see tuleb natuke pikem.

Kool/haridus
Nii, käisin oma 9. aastat Valjala Põhikoolis ära. Tore.(Lasteaias käinud ei ole. Õnneks.)

Järgmised 3 aastat käisin Kuressaare Gümnaasiumis, selle aja elasin nädala sees ühikas. St sealt tuleb nii öelda esimene "oma elu" kogemus. Gümnaasium oli ka OK.

Peale keskkooli läksin õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikat ja transpordikorraldust. Ilmselt mo elu parim valik so far! Ei, mitte eriala ega kooli pärast, vaid hoopis seepärast, missuguste inimestega ma sealt alates kokku hakkasin puutuma.
Esimene kursus oli lõbus - uued tutvused, samade huvidega inimesed (või siis natukenegi rohkem ühistega kui keskas. Loomulikult keegi ei ole esimesel kursusel 100% kindel, et temast see ametimees saab, mida ta õppima on tulnud, kuid isikuomadused klapivad rohkem kindlasti) ning palju toredaid ettevõtmisi.  Igatahes oli igati fun ning kui mul oleks valida, mis aega oma elus tagasi minna, siis see see oleks. :)
Esimese kursuse lõpus kandideerisin üliõpilasesindusse (nagu mul veel vähe tegemisi oleks olnud) ning hakkasin tegutsema kultuuriosakonna juhina (1 aasta). Tööd oli palju ning kooliülesandeid ka omajagu, kuid millegipärast need kibedalt meeles ei ole. Tagasivaadates on meeles küll palju magamata öid, aga selle kõik kaaluvad ülesse need lugemata hulgal ette võetud ühised aktsioonid, korraldatud üritused jmt.

Öeldakse ju, et ütle mulle, kes on so sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sina. I couldn' agree more!
Inimesed kes mind tollest ajast (ja siiamaani) ümbritsevad on nii positiivsed, eluröömsad, hakkajad ja aktiivsed, et ma kohe tahtsin olla ise samasugune. Mul vedas, et ma selliste inimeste keskele sattusin, sest ilmselt muidu ei oleks ma siin, kus ma hetkel olen (maailmareisi äärel), saan vaid spekuleerida...
Well, anyways, need samad inimesed toetasid mind ka hetkel, mil otsustasin, et läheks vahetusüliõpilaseks, et veidi uusi mõtteid ja kogemusi saada (sorry see kõlab küll nii paatoslikult, aga no ma ei oska seda viisakalt paremini hetkel väljendada).

... ja siit said alguse minu pikemaajaline välismaal viibimine.
Algselt pooleaasta pikkuseks plaanitud Erasmuse vahetus Taanis venis märkamatult aastaseks ning enne kui isegi aru sain, olin alla kirjutanud otsusele löpetada ülikool välismaal. Mitte et ma seda kahetseks. :)

Praeguseks olen lõpetanud University of Southern Denmark'i Manufacturing and Management Engineering erialal, sõpradele B.Eng Jaana Kurgpõld. :D

Kõrgkool Eestis on pooleli sealkohal, kust Taani läksin, st 2 aastat käidud, 2 oleks veel. Järgmine aasta peale reisi on mul plaanis minna edasi magistrisse, seetõttu natuke kahtlen, kas TTKd ongi mõtekas üldse ära lõpetada, sest edukalt jätkata saaks ma ka ilma selleta. Kuigi ideepoolest seal lõpetamine mulle meeldiks, sest mulle ei meeldi asju poolikuks jätta :P
Siitkohalt ka põhjus, miks kutsun end pooltudengiks. :)

Töö
Natuke ka minu tööelust.
Kuna ma olen ikkagi maalaps, siis nii kaua kui end mäletan olen aidanud vanemaid koduste töödega. Olgu see siis heinatöö, peenarde rohimine, loomadega tegelemine vmt.

Siinkohal tuleb mulle tegelikult meelde üks naljakas lugu, mida ma ei saa endale hoida.
Vanust võis olla ca 13-14.

Oli see nüüd hilissuvine või varakevadine aeg, kes seda enam mäletab, aga aeg oli vedada laudast sõnnik välja. Selleks tulid meile tavaliselt sulased, kes selle tükitööna ära tegid ja siis selle eest kindla rahasumma said. Mina, kuuldes seda rahasumma suurust, nägin võimalust oma taskuraha suurendada ning pakkusin varmalt, et võtan töö enda peale (te ei taha teada, kui suur meie laut on, nüüd teeb selle sama töö ära mingi väike traktor, kes sisse sõidab ja seal siis kühveldab). Lisaks kaasasin ka ettevõtmistesse oma tolleaegse parima sõbranna, naabritüdruk Kata. Saadud raha pidime kahepeale pooleks tegema. Ema-isa küll kergelt itsitasid selle peale, aga lauta me Kataga suundusime. Paar päeva kaevasime, midagi kuhugi poole ei liikunud - nii raske oli see. Lõpuks tõime välja isegi kirkad ja hakkasime nendega tööle. Kahjuks aga need paar kärutäit, millega me üle laudaukse läve saime, sinna ka jäid. Kirkad visati hiljem sulaste poolt järgi. Ainuke kord, kui pidin alla vanduma tööle ja tunnistama, et see mul ikka natuke üle jöu käis. :D
Aga tahe oli suur ja eesmärk (minu jaoks) üllas! ;) Aga tagasi päris teema juurde.

Kodus tehtud töö eest saime sümboolset taskuraha. Mingi hetk aga hakkas ärivaist peale tulema ning suundusime naaberkülas maasikaid korjama - good business (tegelikult oli vist põhjus see, et elasime maasikapõllust üle põllu ning olime lähimad abikäed sellel limiteeritud kiirel ajal). Kuna me aga sellised nobenäpud olime, siis avastasime järgmisel suvel uued ja paremad jahimaad kõrgemate palkadega. Hommikul kell 3 10 km jalgrattaga vändata ei olnud mingi probleem, et kella 4ks põllul korjamas olla. Teenistus oli ju ometigi hea - 2 EEKi (?) korjatud kilo eest!
Maarja ja Anneli (täditütar) olid erilised nobenäpud, mina olin pigem kobakäpp. Või tüdisin ma lihsalt sellest küürutamisest lõpuks ära.
Anyways, istusin mina siis ükskord kodus puu all, ema puhastas maasikaid, kui meile tuli külla meie naaber, kes juhuslikult tegi raamatupidamist ühele Muhu turismitalule called Vanatoa. Mina siis kurtsin, et üldse ei viitsi kohe neid maasikaid enam korjata ning tegin nalja, et äkki neile on seal Muhus kedagi tööle vaja (olin siis 15). Ene vastas, et see hooaeg vist enam ei ole, aga ta siis küsib järgmiseks aastaks.
Kevadel oli mul minu esimene "tööintevjuu" Helbega (tervitused siin on vist asjakohased :D ) ja juba mais hakkasin Muhus tööl käima. Amet - ettekandja. Lisaboonusena said tööle ka nobenäpud Maarja ja Anneli! :)
Esimene suvi (2006) ettekandjana kulges kiiresti ja megalahedalt. Minu esimene päris töö ju!!
Teine suvi (2007) vahetus Vanatoal juhtkond ning sain ühel kevadisel päeval kõne uuelt juhatajalt Erkkilt. Kutse tagasi ning lisaboonusena sain terve ettekandjatiimi kokku panna (tehtud valik oli ideaalne). Lisaks sain enda peale veel bookingud jmt. Kokkuvõtvalt - vastutusrikas ühele 17-aastasele, koolis mapp käes kõndida, juhuks kui keegi helistab, vahetevahel mingisse reisibüroosse sisse astuda jmt, kuid kindlasti asendamatu kogemus!
Kolmas suvi (2008) ei kavatsenud ma tööle minna. Lõpetasin keskat ning pidin sisseastumiskatseid ülikooli tegema. Kuidagi aga läks ikka nii, et sattusin tööle. Seekord Muhu Restorani.
Algselt pidin niisama puhkusi andma, lõpuks töötasin ikka kõigist kõige rohkem. Lahe oli see, et mul oli vabadus ning tookordne resto omanik Renè (may he rest in peace) oli ikka väga normaalne - kui tahtsin, avasin resto/ keset ööd, kui oli mingi üritus olnud. Kui ei viitsinud, oli oma asi. Tunde ja kohusetunde järgi. Ja selline töötaja empowering on väga kasulik vähemalt minususgusele töötajale.
Neljas suvi (1, 2009) tulin juba tööle Norrasse. Tegelikult pidin juba eelmine suvi tulema, sest Liisu pidi erialast praktikat tegema hakkama ning ei saanud enam ülikooli tõttu laia ilma peal laiali olla, aga ka mina ei saanud sisseastumiskatsete tõttu, seega tuli Maarja esimesena.
Tööd oli sel suvel palju, nats raske oli algul keeltega - esiteks inglise keele soravaks saamisega, eriti kui oled siiamaani ainult harjunud seda klassiruumis õpetajale rääkima. Teiseks norra keelega, või noh, pigem selgitamisega, miks ma seda ei räägi.
Viies suvi (2, 2010) tulin ka tagasi Norrasse. Hea võimalus kooli jaoks raha teenida.
Kuuenda suve alguseks (3, 2011) olin juba aasta aega Taanis elanud, aga suveks oli ikka vaja tööle tulla. Seega suvi Norras.
Seitsmes suvi (4, 2012) Norras on juba katkendlikum olnud, sest vahepeale jäi üks teine ots, millest kohe pikemalt. Aga kokkuvõtvalt võib õelda, et enamus Norras.

Nii, eelmise aasta sügisel pidin tegema 6-kuulise erialase praktika oma Taani kooli jaoks. Kandideerisin siia-sinna ning sain tööle maailma suurimasse tuulegeneraatoreid tootvasse firmasse Vestas. (enam nad vist küll esikohal ei ole, sest väiksed pilud võtavad üle, aga siiski...)
Suur Taani tootmisettevõte, üle 23 000 töötaja, tegutseb 63 riigis jne, jne. Ühesõnaga megakontsern. Megakogemus. Megatutvused. Megapraktika. Megavastutus (ei usu siiamaani, et minusugusele kollanokale mingeid asju teha anti). Mega, mega, mega... Olin seal kokku 8 kuud ning siis otsustasin lahkuda. Norra kasuks. Hmm, why? Ma olen selle üle oma teises blogis juurelnud, seega ei jääks siia pikemalt stoppama, aga long story short - teadsin, et tahan round-the-World (RTW, sellest ka blogi nimi) reisile minna ja Norra oli rohkem flexible minu jaoks tol hetkel.

Nii, igatahes, kui keegi endiselt veel tahab teada, kust ma oma kapitali olen saanud, et reisile minna, siis siin vist on vastus. Rikast Kanada vanaonu mul ei ole, seega kõik tuleb ikka ise raske tööga teenida.
Ja pealegi - ega ma nii suure eelarvega siis ka lähe (elamine on ikka iga aasta oma jao (loe: enamuse mo teenistustest) võtnud ju), tagasihoidlik seljakotirändur nagu ma olen. :)
Et veel viimast välja pigistada, siis resideerun jõuludeni Norras ja üritan natuke veel teenida ja peale seda on minek.

Communication plan


Facebooki loodud leheküljele hakkan postitama hetkemõtteid, -tundeid, -emotsioone, -pilte ja muud taolist, ilma suurt korrapära hoidmata. Lihtsalt nii nagu tuleb. Kajastab alati kõige paremini minu olukorda antud ajahetkes ja hoiab huvitatud kursis.
Võib-olla (väike lootus) leian selle kaudu ka inimesi, kes teavad inimesi etc, kes saaksid mind enda juures hostida. Tuttava tuttava tuttav on ikka parem kui kontvööras. :)
+ kõik toetusavaldused on väga oodatud.

Miks mitte postitada neid enda lehele? Ma ei taha hakata inimesi oma sõbralistis liigse müraga häirima. Kui teid huvitab (mida ma töepoolest loodan), siis kiire "like" ja hakkab infot mo seikluste kohta tulema nagu Vändrast saelaudu (ofc kui internett seda lubab). See kestab ainult teatud ajavahemiku (4+ kuud) ja hoiab asja kontrolli all. Samal ajal jõuaksid pooled inimesed mind oma sõbralistist ära kustutada või lihtsalt ära blokkida.

Blogisse jaanartw.blogspot.com hakkan kirjutama pikemaid jutukesi, arutlusi nähtu ja tehtu kohta. Üritan seda korrapärastada ning teha asja lihtsaks, et ka hiljem oleks see hea ette võtta ja kas endal läbi lugeda või isegi köitesse panna. :) (lennukad ideed :D )
Lisaks organiseeritud pildid. Võib olla pean ka mingi albumilaadse asja kuhugi looma, we'll see, aga tahaksin asja siiski võimalikult lihtsana hoida.
Siin jutustan lahti oma eelarve, toon välja kulud, analüüsin kitsaskohti, kuid mis kõige tähtsam, (kuulus reklaamlause kuluks nüüd ära) no hidden costs!  :)

Miks ma eraldi blogi lõin enda eelmisest? Mul kergem hallata, teil lihtsam jälgida.

Mõlemasse kohta lisan oma reisikava, nii on hea jälgida, mis ajal ma kusagil olen ning kui kellegil on soovitada tutvusi (tasuta ööbimiskohta), põnevaid paiku või soov äkki ise minuga mingiks hetkeks liituda, siis on seda hea selle järgi planeerida.


Aga jah, tänaseks vist kõik, olen juba niigi palju teie aega viitnud.

                                                                                                   

Järgmises kirjas:

* reisimismeetodid
* ööbimine
* reisiplaan
* budget so far

Jääge meiega! :D (OK, OK, minuga... ego ikka küll... :D)
-j

In English

Hi guys!

Well, sorry to say, but right now this content is not available. Try to use Google Translator or smth... :D

Actually, I'll try to improve and will figure something out! :) Meanwhile - take a look at the pictures! ;) :D